lõpp

See also: lopp and löpp

Estonian

Etymology

From Proto-Finnic *loppu.

Pronunciation
  • IPA(key): /ˈlɤpː/

Noun

lõpp (genitive lõpu, partitive lõppu)

  1. end, ending

Declension
Declension of lõpp (ÕS type 22e/riik, p-ø gradation)
singular plural
nominative lõpp lõpud
accusative nom.
gen. lõpu
genitive lõppude
partitive lõppu lõppe
lõppusid
illative lõppu
lõpusse		 lõppudesse
lõpesse
inessive lõpus lõppudes
lõpes
elative lõpust lõppudest
lõpest
allative lõpule lõppudele
lõpele
adessive lõpul lõppudel
lõpel
ablative lõpult lõppudelt
lõpelt
translative lõpuks lõppudeks
lõpeks
terminative lõpuni lõppudeni
essive lõpuna lõppudena
abessive lõputa lõppudeta
comitative lõpuga lõppudega

Further reading
  • “lõpp”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
  • “lõpp”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 [Estonian Spelling Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
  • lõpp in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.